Kui kooli jõudsin, tundus, et Robert magas alles.
Evelin vaatas ja ütles, et ta ei tee midagi. Uurisin siis ise ka tähelepanelikumalt... Ei ole häda tal midagi, ta tõstis pea kuivanud toidulaualt üles ja lehvitas oma esijalgadega. Oli ikka naljakas küll... Lugesin, et selline liigutus tähendab võrgu kudumist...
Õhtul pandud võilillelehed olid ära kuivanud. Ma ei saanudki aru, kas röövik oli neid söönud või mitte.
Keerasin topsi lahti ja õngitsesin eilsed võilillelehed välja. Robert tuiutas minu tegevust oma kuivanud söögilaualt. Mõõtis selle kuivanud ala korralikult üle ja sai vist aru, et sealt pole midagi põske pista ja hakkas mööda topsi seinu üles ronima.
Nii kui värsked võilillelehed topsi põhja potsatasid kukutas ka Robert end nende juurde ja asus neid ülalt ja alt uurima. Ülejäänud hommikupooliku tuiskas ta mööda topsiseinu ringi, nagu teeks endale sooja, peale jahedat ööd. Tema lemmikharjutuseks sai paberkaanelt enese seinale sättimine ja tagumiku järele kukutamine.
See käis nii:
- Röövik sätib oma pea ja päris jalad topsiseinale ja liigub natuke alla poole.
- Röövik vaatab paremal ja vasakule, et kas tagumik ka ära mahub.
- Röövik tõstab pea ja esimesed jalad seinast lahti, õõtsutab ennast.
- Röövik paneb pea ja jalad seinale tagasi ja samal ajal kukub tagumik paberkaane küljest lahti ja potsatab seinale, haakudes kohe.
Või oli see kõik ette võetud selleks, et kontrollida oma talje painduvust?
Robert on vist jupike pikem, nii umbes 2, 5 cm? Aga kindel ma ei ole, topsis ei paista kusagil tema vana kesta.
Kell on 12. Robert on väsimatult mööda topsi seinu ringi tuianud. Huvitav, kas tal pea ka ringi käib? Soe on tal nüüd kindlasti.
No comments:
Post a Comment