Lidus mööda topsi seinu üles, uuris kaant seestpoolt, tuli jälle alla tagasi. Sellist elevust nägime täna lausa kahel korral. Natuke enne kümmet ja õhtul peale seitset. Selle viimase tunnistajaks olin küll ainult mina.
Mis täna süüa on ? Mnjah! Seda jääb iga päevaga aina vähemaks. Kuulge, kas te mind kõhu poolt olete juba näinud? Ei ole. Tulge siis ja vaadake...
Ma võin ennast keerata ka. Kas nüüd näete paremini?
Kuidas ma nüüd paistan?
Täna me aina avastasime:
- rääkisime röövikutest, mida me neist üldse teame (minu üllatus oli suur, ma sain sissejuhatavas tunnis peaaegu terve liblika elutsükli kätte)
- joonistasime röövikut nii nagu ta meie arvates välja näeb,
- uurisime, kuidas röövik tegelikult välja näeb,
- arutasime, mida röövik sööb (eks ta üks taimtoiduline ole, vaata videot siin),
- vaatasime, kuidas röövikud söövad
- vaatasime, kuidas monarhlibikas "munast koorub", (Huvitav, kas koorumine on õige nimetus selle tegevuse kohta?)
- meile jäid meelde rööviku kehaosad
Oli tõeliselt töine päev, tegime kaks videot ka, aga need läksid aia taha, sest ropendamise tuurid tulid peale. Ehk on homme parem päev. Ka pildid panen homme üles. Lihtsalt silm vajub käigu pealt kinni....
Vaatavad lapsed röövikut ja Emiilie-Meliine ütleb: "Nii väike ja nii karvane."
Vaatavad lapsed röövikut ja Emiilie-Meliine ütleb: "Nii väike ja nii karvane."
No comments:
Post a Comment